TÖÖ KIIDAB TEGIJAT?
Õpilased tegid oma tööd hoolega, et näha katse tulemusi. nad külvasid, kontrollisid mulla niiskust ja kastsid, tõid toestuskepid, mõõtsid kasvamist ja kogusid seega katseandmete tulemusi. Midagi läks aga sootuks valesti: oleme saagita.
Kiitus siiski tublidele katsetajatele!

4.mai 2017: röövlite avastamine

Kahtlustame, et röövel on kas herneripslane või hernekärsakas.

Detektiivid

Meie herned on veidi kasvama hakanud! Hurrrrraaaa!!!!

Keegi elab potis koos hernestega!!

Kas ämblik kudus meie hernele sooja vesti ?

Teine hernes on ka võrguga kaetud!

Kellele meie herned maitsevad? Kes vastab meie küsimusele? Detektiivid, tööle!

Kas katse rõõmustab?

Oodates herneste  kasvamist tuletasime meelde, kuidas taimed kasvavad.

Kelli ema käis meid õpetamas, kuidas istutada.

Istutame hoopis lilled. Valmistasime ise ka lillepoti ümbrised.

Meie kõige pikem hernes on vaid 29 cm pikkune!

Kas meie herned kasvavad?

Meie herned on vist haiged

Siin ei aita enam kiirabi ka

Mõni püüab ikka kasvada ka

Herned on vaheajaga tõesti kasvanud

Kelli tõi meie hernestele toeks pikad oksad.

            

Varsti tuleb aedhernestele oksad toeks tuua.
Kui pikad? Vaataks seemnepakilt, kui pikaks nad kasvada võivad.
Aga osa oksast peab ka mulla sisse minema.
Arvutatud! Nüüd võib metsa minna!

See oli kerge ja lahe ülesanne!

Aedhernes 14.märtsil 2017
Aedherne osad on juur, vars, leht, õis ja vili. Meie hernestel on juur, vars ja leht juba olemas.
Tundub, et esialgsed väikesed potid tuleb ümber vahetada: mulda on vähe. (Oleks võinud kohe juhistest lähtuda.) Juured kinnituvad mulda ja hoiavad taime püsti ning koguvad mullast vett ja toitesoolasid. Meie hernes saab vett, sest lisame seda aina juurde, kuid toitesoolasid jääb väikeses potis väheks.
Mõeldud ja tehtud. Klass jagunes neljaks töörühmaks.
Ühe meie klassi poisi väikevend hakkas kodus ka oma suure venna eeskujul herneid kasvatama. Ühel hommikul olid kõik võrsed kadunud. Need maitsesid väikevennale eelmisel õhtul väga hästi.

Küll on tore, et meil keegi pole veel võrseid ära söönud!
Need on tegelikult maitsvad.

Enne istutamist kastame hoolega.

Kontrollime sõrmega, kas veel peab vett lisama.

Siit on veel kuiv, poisid!

Saimegi hakkama! Rühmtöö on mõnus.

Sildid ka pottide külge tagasi!

Idandamine andis elujõudu

6.märtsi hommikul olid õpilased rõõmsad: herned ongi oma ninad mullast välja pistnud. Küllap reedel hoolega kastetud herned said ka nädalavahetusel piisavalt juua. ,,Valma" idandatud hernestel on viis idu mullast välja kasvanud, otse mulda pandutel aga üks. ,,Ermel" on näha üks idandatud ja üks idandamata hernetaimeke. Ikkagi hilisem sort.

Mida nad küll mõtlevad mullast päikese kätte tulles?

Meid on siin kaks!

Meie oleme veidi unisemad.

Kas see linnuke ootab juba saaki?

Kastmine

Tegime kastmispudeli.

Selle pudeli korgile said liiga suured augud vist tehtud?

Igal juhul saavad herneterad juua

Tüdrukud tahavad ka kasta! Aga palun!

Võtaksime uue korgi ja teeksime väiksemad augud!

Herned on külvamiseks valmis

Nüüd lähevad seemned mulda: 1.märts 2017.a.

Mitu hernest panna ühte potti?

Meie paneme 2. Pott ju väike.

Mullal on nii hea lõhn!

Kas paneme ikka herned üksteisest piisavalt kaugele?

Nüüd on vist kõik korras. Aga sildid?

Herned mullas!!! Kuhu me potid  nüüd paneme?

Lahe! Mis edasi saab?

Herneterad on jaotatud. Ootavad mulda.

Asetasime herneterad valguse kätte, pooled mõnulevad vees.

Uurime ja peame plaani.

Herneke

Osalemine uues projektis ,,Sõprusterake"

Jaanuaris teavitas Räpina Aianduskool üldsust algavast taimeprojektist “Sõprusetera” kooli kodulehe, FB lehe ja haridusportaali Koolielu kaudu. Alates 16. jaanuarist oli võimalik registreeruda taimeprojekti “Sõprusetera” osalejaks. Registreerumine lõppes 30. jaanuaril, mil täitus planeeritud 500 rühma. Tänavu on taimeprojektis osalemas 505 klassi-rühma, 235 asutusest. Kokku on väikseid ja suuri osalejad koos juhendajatega 9529.

Taimeprojektis “Sõprusetera” katsetame üheskoos aedherne kahte erinevat sordi kasvatamist. Kasvatamise käigus jälgime taimede kasvu ja arengut ning kogume andmeid.

Aianduskoolilt saime 22.02.2017 kaks pakki aedherne seemneid. Kummaski pakis on 10 seemet. Külvamisel jagame mõlema sordi seemned kaheks (5 tk ja 5 tk). Ühtesid enne külvamist leotame, teisi aga mitte. Et katseandmed saaksid õigesti kogutud ja taimed hiljem omavahel segamini ei läheks, saab need ära nummerdada nii:
* aedhernes ‘Erme’

1. leotatud seemned
2. leotamata seemned

* aedhernes ‘Valma’

1. leotatud seemned
2. leotamata seemned

Numbriga 1 tähistatud seemneid enne külvi leotame, numbriga 2 aga mitte.

Kogu katse käigus kogume järgmisi andmeid:

1. kuupäev, mil taimed tärkasid (märgime selle kuupäeva, millal kõige esimene taim viiest külvatud seemnest tärkab)
2. kuupäev, mil tekkis esimene õis
3. kuupäev, mil avanes esimene õis
4. kuupäev, mil tekkis esimene vili (hernekaun)
5. kuupäev, mil valmis esimene vili (hernekaun).

Taimede kasvatamise ajal hooldame neid ja mõõdame kõrgust ning loendame õisi ja vilju. Tahame ju teada saada, kelle taimed kasvad kõige pikemaks, kasvatavad kõige rohkem õisi ja vilju.

Et oleks selge, kuidas meil taimede kasvatamine edeneb, mõõdame veel ka aedherneste taimede kõrgust (varre pikkust) kindlatel kuupäevadel. Nendeks on 27. märts, 3. aprill, 10. aprill, 17. aprill, 24. aprill ja 2. mai. Mõõdame seda taime, kes tärkas esimesena.